Policy and campaigns > Towards a European Year of Volunteering 2011 - position paper

Rahvusvahelisel vabatahtlike päeval (5. detsembril) kogunesid vabatahtlikkuse teemast huvitatud Euroopa suurimad vabaühenduste katusorganisatsioonid Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) kontorisse, et töötada välja strateegia, mis võimaldaks kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. Lepiti kokku Euroopa aasta põhimõtetes ja eesmärkides. Selle kohtumise tulemuseks oli pöördumine, mida esitleti ka 13. veebruaril 2008 Euroopa Parlamendi Vabatahtliku Tegevuse huvigruppide istungil. Lisaks parlamendiliikmetele ja ühenduste esindajatele osalesid sellel koosolekul ka Euroopa Liidu praeguse eesistuja-maa Sloveenia ja tulevase eesistuja-maa Prantsusmaa esindajad.

Euroopa Vabatahtlike Keskuse juhi Markus Held´i 13.veebruaril esitatud presentatsiooniga saab tutvuda siin ning pöördumine on ära toodud alljärgnevalt. 
 

 2011 - EUROOPA VABATAHTLIKU TEGEVUSE AASTAKS PÖÖRDUMINE (veebruar 2008)

Meie, allakirjutanud organisatsioonid:

European Volunteer Centre (CEV), European Youth Forum (YFJ), Association of Voluntary Service Organisations (AVSO), World Scouts Movement, Red Cross/European Union Office, Caritas Europa, Volonteurope, AGE, SOLIDAR, ENGAGE, Johanniter International, European Non-Governmental Sports Organization (ENGSO and ENGSO Youth), EURAG, Youth Action for Peace (YAP), Euclid Network of third sector leaders, Eurodiaconia

kutsume üles Euroopa institutsioone kuulutama 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. Me esindame tuhandeid organisatsioone nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, hõlmates miljoneid vabatahtlikke. Meie oleme nõus ja valmis panustama, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta oleks edukas.

2011 – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta

Üle 100 miljoni eurooplase panustavad vabatahtlikku tegevusse ning läbi solidaarsuse mõjutavad ka meie ühiskonda. Eurobaromeetri uuring 2006. aastal näitas, et 10-st eurooplasest 3 väidavad end olevat aktiivselt seotud vabatahtliku tegevusega ning peaaegu 80% vastanutest leidis, et vabatahtlik tegevus on oluline osa Euroopa demokraatlikust elust.

Vabatahtlikkuse kohta on käibel väga mitmeid arvamusi, definitsioone ja traditsioone. Kuid kogu Euroopas on ühtne arusaam selles osas, et kui inimesed teevad midagi üksteise abistamiseks; toetavad abivajajaid; säästavad loodust; võitlevad inimõiguste eest või algatavad tegevusi, mis tagaks kõigile elamisväärse keskkonna, siis on kindel, et sellest saavad kasu nii vabatahtlikud kui ka kogu ühiskond tervikuna, mis omakorda tugevdab märgatavalt ka sotsiaalset sidusust.

Miks on vabatahtlik tegevus oluline:

Vabatahtlikud on Euroopalikke väärtuste ja eesmärkide kandjad. Nemad viivadki riikidevahelistes lepingutes kokkulepitu ellu, ehk siis edendavad sotsiaalset sidusust, solidaarsust ja aktiivset osalust ning seda iga päev;

Vabatahtlik tegevus aitab kaasa nendest väärtustest tuleneva ühtse Euroopa määratluse kujunemisele ning panustab ühtsete arusaamade tekkele nii ühiskonnas kui kogu Euroopas;

Vabatahtlik tegevus kuulub horisontaalsete teemade hulka ning on seetõttu asendamatu väga mitmes Euroopa Liidu poliitika valdkonnas, nendeks on näiteks sotsiaalne kaasatus, elukestev õpe, mitmed noorte tegevust puudutavad teemad, põlvkondadevaheline koostöö, aktiivsena vananemine, jätkusuutlikkus, keskkonnakaitse, inimõigused, sotsiaalteenused, tööturg, kodanikuaktiivsus ja sotsiaalne ettevõtlus;

Vabatahtlikul tegevusel on majanduslik mõju. Mittetulundussektor annab umbes 5 % sisemajanduse kogutoodangust;

Vabatahtlikud ja vabaühendused on ühed esimesed, kes märkavad ja reageerivad ühiskonna vajadustele.

Ilma vabatahtliketa ei ole ka Euroopat: nende panus sotsiaalsesse Euroopasse ja selle arendamisesse on märkimisväärne

Vabatahtlikud peegeldavad Euroopa rahvaste mitmekesisust, sest nende seas on igas vanuses inimesi; mehi ja naisi; töötavaid ja töötuid; erineva etnilise ja usulise taustaga inimesi ning igast rahvusest kodanikke.

Samas 7 inimest 10-st ei osale vabatahtlikus tegevuses. Põhjustena tuuakse välja järgnevat: infopuudust, et ei teata, kuidas saaks kaasa aidata; ajalisi piiranguid; väheseid majanduslikke võimalusi ning arvamust, et „nad ei saa seda endale lubada“; eelnevast ajast pärit vabatahtliku töö negatiivset kuvandit, kui seda tuli kohustuslikult teha; diskrimineerimist; takistavat õiguslikku raamistikku; vähest riskide maandamist; probleeme viisade saamisega jne. Need on kõigest mõned näited terves takistuste jadas.

Miks just 2011 Euroopa vabatahtlikku tegevuse aastaks?

• Tõsta inimeste teadlikkust vabatahtliku tegevuse ulatusest, olulisusest ja mõjust Euroopas ning rõhutada selle tegevuse panust kogukondades ja mõju ühiskonnale laiemalt, samuti tõsta valitsuste ja ettevõtete teadlikkust kogu Euroopas;
  
  
• Tunnustada vabatahtlikke ja vabaühendusi nende panuse eest ning esile tuua häid näiteid vabatahtlike kaasamisest;
  
  
• Tõsta Eurooplaste teadlikkust vabatahtliku tegevuse võimalustest ning innustada inimesi kaasa lööma;
  
  
• Vähendada takistusi ja diskrimineerimist, mis ilmnevad kui sisserändajad, kolmandate riikide kodanikud või sotsiaalselt tõrjutud rahvastikurühmad soovivad vabatahtlikuna kaasa aidata;
  
  
• Rõhutada ja tunnustada kohaliku vabatahtliku tegevuse tähtsust Euroopa ühise määratluse loomisel ning liikuda üheskoos Euroopa Liidu ühtse vabatahtliku tegevuse poliitika väljatöötamise suunas, mis toetab, propageerib ja tunnustab vabatahtlikku tegevust ja selle kõiki erinevaid vorme; 
  
  
• Tõsta teadlikkust ning muuta nähtavaks vabatahtliku tegevuse jaoks vajaliku infrastruktuuri ning õigusliku raamistikku vajadus nii kohalikul, riiklikul kui Euroopa tasandil, mis võimaldaks inimestel kõigis valdkondades ühiskonna arengusse vabatahtliku tegevuse kaudu panustada;

•  Julgustada liikmesriike omavahel jagama kogemusi ja häid tavasid vabatahtliku tegevuse poliitika osas ning paika panna ühised tingimused, mis aitaks vabatahtlikul tegevusel õitseda kõigis Euroopa riikides.